2. oktoober 2020

 

nüüd on uus sügis

ja langevad lehed

hubisevad uutel maastikel

kukuvad õhtupäikeses

palmse huntkivi kõrvale

ja helehall kivi muigab

rahulolevalt

kiviks põgenend pruut

on kohal ja rahul

krants kaelas

koltund heinad põski paitamas

mina

olen ka siin

kas olen ka põgenend

koduste jamade juurest ära

ja saan siin endaks?


kuulan, kuis uusküla kalmes klõbisevad luud

ja jumalanna kivide kohal avanevad taevaväravad

sügavalt sihtkaitsevööndi sambla seest lamapuidu vahelt

leian vanapere villu lapsepõlvekivi

millel toimetas loobu nõid

loobun siin endast, enda loost

lihtsalt imestan

kivide kohale kerkivaid ülipeeneid kirkaid ringe

lahemaa perede sajandite sügavust

ja mõisahärrade mälestusmärke


poeg püstitas siia kivisamba oma isale

ja isa mõisa väravasse kellatorni oma lastele

läbi käimiseks 

läbi aegade

sisse ja välja

aegade otsani


ma tean, et ka minu aeg saab läbi

ja mu töö on mu monument

isale, perele, peredele, maale

sammas salvestustundidest

videokaadritest väravatorn


seisan ilumäe hiieniinepuu sees

pehastund ohvripaelte, küünlajuppide ja kõdunevate andide keskel

ja vaatan ülesse

puhastesse kultuurkihita lehestikesse

ja taevasse

Vaim ütleb mulle:

kui sa soovid tõelist rahu

kui soovid lepitust

siis tuleb sul teenida vaid Üht Isa


kogu monument

kõigi me pärand

hakkab läbi paistma

kergenema

hiilgama

see on Tema

ja Ta pärisosa

 

01.10.2020      Uuskülas Tooma talus

 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar