nüüd on uus sügis
ja langevad lehed
hubisevad uutel maastikel
kukuvad õhtupäikeses
palmse huntkivi kõrvale
ja helehall kivi muigab
rahulolevalt
kiviks põgenend pruut
on kohal ja rahul
krants kaelas
koltund heinad põski paitamas
mina
olen ka siin
kas olen ka põgenend
koduste jamade juurest ära
ja saan siin endaks?
kuulan, kuis uusküla kalmes klõbisevad luud
ja jumalanna kivide kohal avanevad taevaväravad
sügavalt sihtkaitsevööndi sambla seest lamapuidu vahelt
leian vanapere villu lapsepõlvekivi
millel toimetas loobu nõid
loobun siin endast, enda loost
lihtsalt imestan
kivide kohale kerkivaid ülipeeneid kirkaid ringe
lahemaa perede sajandite sügavust
ja mõisahärrade mälestusmärke
poeg püstitas siia kivisamba oma isale
ja isa mõisa väravasse kellatorni oma lastele
läbi käimiseks
läbi aegade
sisse ja välja
aegade otsani
ma tean, et ka minu aeg saab läbi
ja mu töö on mu monument
isale, perele, peredele, maale
sammas salvestustundidest
videokaadritest väravatorn
seisan ilumäe hiieniinepuu sees
pehastund ohvripaelte, küünlajuppide ja kõdunevate andide
keskel
ja vaatan ülesse
puhastesse kultuurkihita lehestikesse
ja taevasse
Vaim ütleb mulle:
kui sa soovid tõelist rahu
kui soovid lepitust
siis tuleb sul teenida vaid Üht Isa
kogu monument
kõigi me pärand
hakkab läbi paistma
kergenema
hiilgama
see on Tema
ja Ta pärisosa
01.10.2020 Uuskülas
Tooma talus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar