Kasvada kuuskedesse

kõnnin lapsepõlve metsas
otsin vanaisa koera hauda
väikest paekivi
millesse kuueaastane taat
on kraapinud nime
täpi

otsin kadakate vahelt põllukivi
mille alla kaheksateist aastat tagasi
peitsin esimesed eesti mündid
värskelt veikleva peotäie kolmelõvilisi
samasuguseid nagu rapla vanaema
mulle nõukogude ajal
kinniste elutoakardinate taga
kummuti plekktoosikesest näitas
see on sinu pärandus, ütles ta
peagi on eesti kroon taas museaalne mälestus

ma uitan enese ehitatud lagunevaid salaonne pidi edasi
näen, et meie emade mängumaja ei olegi enam
et kadunud on veider esivanemate altar
mille tädipojaga paekividest ladusime
kadunud on kombainivare
mille punasel turjal mängisime põhjasõda
kiikudes mässava läänemere kohal
silmates saari ja sadamaid
kohe kukub kokku vana kolhoosi kanala
mille tolmuse akna tagant vaatasin elu esimest äikest
pugenud peitu südamlike lindlalõhnade sisse
ämblikuvõrkusesse mähkunud ürgseina tundunud puusuuskade juurde
käes nurgapesast korjatud soe muna

kõik see kasvab nüüd kuuskedesse
nii nagu on kasvanud tuhanded lapsepõlved enne mind
olen järsku ise samamoodi vana
nagu need ätid, keda maastikele vean
et nad mulle näitaksid, kus on surnumägi
või püha silmaallikas
ja kes ei tunne enam koduümbrust ära
orienteerudes vaevu vanade ristikivide
ja võsastunund taluvaremete toel
kes aga oskavad võsas näha toomingaõit
peatuda, pühkida higi ja hingata uut kevadet
lasta eneselgi kuuskedesse kasvada

nii palju on mul neilt õppida
kui kirjutan koolitööd arheoloogiliste artefaktide säilitamisest
õigest õhuniiskusest mumifitseerunud olendite hoiustamisel
sadadest tuhandetest esemetest spetsiaalsetel fondiriiulitel
mul tuleb samamoodi osata peatuda
pühkida higi ja hingata uut kevadet
sest muidu muutun ka ise artefaktiks
muidu võiks ka mind korterivanni sisse soolata
nagu soovitas uku masing enesega teha
kui hakataks kummardama ta keha
kui unustataks iga päev kuuskedega kokku kasvada
kui unustataks elada


Rpl 01.08.10 15:59



*