Ilmus

Leidsin täna enda paberikuhjasid korrastades sellise käsikirjalise dateerimata teksti:

***

kolm elektrisärtsatust

tsõp, tsõp, tsõp

õhus valgused

õunapuu võras hakkab kumama väike mõtliku pilguga külitav poisike

pöial suus

üksikud mehed ühes ilmaruumi osas:

lähme ära müstilisse, piiritagusesse

- uued küsimused, uued väljakutsed, uued probleemid!

missugusel kujul ehitavad Jõud reaalsusi üles keset koristamist?

ühisteadvuses keha ja vormi ja suhete ja loomise säilitamine on võimalik.

_______________________________________________________________________

Hääl: Sa ei malda! Sa tahad kogu aeg sekkuda! Helista Iseendale!

Mina: Kuidas see käib?

Hääl: Mees ja naine püsivad üksteise kõrval ja sigitavad lapsi, on viljakad. Nii püsime meie üksteise kõrval. AGA SINA OLED TULNUD VÄLJA.

Mina: Kas ma tohin võtta salvestaja, et tuua õpetused ka välja?

Hääl: Sa ei kuula mind üldse! Nietzsche karjub jälle.

Mina: Selleks ei ole ju vaja ilukõnesid ega pühalikke vormeleid, tuleb lihtsalt hakata rahulikult Endaga kõnelema. Ta on suur, soe, tark, hooliv, väga hooliv...

Keegi kõrvalt: Kui sa aru ei saa, on sind vaja präänikuga meelitada, kui sa aru saad, siis saad prääniku nagunii.

Mina: Väljendamine ja suhe Endaga?

KK: Mis asi on säilitamine?

KK2: Sama hea kui võileivatehasesse tööle minek.

KK3: Kuradi mässumeelsus, ma ütlen!

TTõnisson: Selliseid asju ehk loomingut võiks olla rohkem, enamiku võiks teha paberi peal müügiks.

Keerake palun bass maha! Kõrvalruumis on võimatu mediteerida!

2 x

Siis: homo sapiens sapiens

juures selline pilt nagu loomaaias jääkaru puuri peal: käsi teravate hammaste vahel

Sülje, pisarate jt kehaeritiste puutumine rangelt keelatud! Eluohtlik!

Mina: Võin olla tõesti vahendaja, võin tõesti lihtsalt läbi tuua seda, mida seespool tajun, aga selleks on vaja vaikusesse minna. Sel kõnelusel siin on ju iva.

KK: Adrenaliini! Adrenaliini!

Mina: Keskendume nüüd kesksele. Palun. Suhtele Iseendaga. Suhtele Südamega.

Ilmselt oled Sa üks Tema kõrgeid esindajaid, nagu nad räägivad, aga kas mitte sellega ei joosta kinni, sest üha süvenev usk kontakti võimalusse Temaga, Endaga on kogu protsessi aluseks. Ainult uskudes, et Jumal on väga lähedal, siinsamas, kõiges, et Ülim Teadvus on Siin, kohe kättesaadav, puudutatav, ainult nii saab Endasse kasvada. Vastasel juhul paneksime taas olendite fraktsioone vahele - kuskilt pidi on nad muidugi vajalikud, nagu on vajalik kogu Loodu, aga kõik on tehtud Tema poolt ja sisaldab Teda. Sisaldab Mind. Kas ma vajun mõistusse? Kõrvade vilin ja kohin tulevad tagasi.

Suuri õpetusi jagatakse ka Otse. Ilma inimeste vahenduseta, ilma raamatute ja maiste õpetajateta.

Mina: Ma lähen nüüd vaatamisest kaugemale. Lähen taipamise juurde, visuaalsetest vormidest, mis on lõputud ja lummavad, edasi, sügavamale.

Seisan sumeri jumalakuju jalge ees, maa-aluses kivikongis, mille lagi avaneb. Kuju ülemine osa ulatub kiiskavasse valgusesse.

Ma: Hakkan ennast taipamisse sundima! :) Olen hetkeks unustanud, et kogu õppeprotsess käib nii, et meid lihtsalt kantakse peo peal. Vaja on ainult natuke tähelepanu ja küsimustega toetada, suunata...

Sumeri kuju juures tagasi, kiirgab väga.

KK: Peamine prohmakas tuleb viikingite vimmast.

Ma: Miks?

KK: Nad oleksid pidanud Jeesuses Kristuses olema.

Ma: Miks? Kas neile oma Jumalatest ei piisanud? Mis juhtus?

KK vaikib, siis: Vähemalt ette heita saab, kui muud ei saa.

Ma: Olen nüüd valmis. Edasi õppima.

KK: Lutsutama. Lutsutamisega tegeldes on edasi liigutud küll.

Ma ei kuula enam jaburaid hääli...

Jaak: Paki peale on kirjutatud: "Persse, mine persse, kõrbend suu!"

Jaak: Munni särk higistab ja tilgub ja haiseb, raisk,

kui sa tahad teda kaasas kanda.

Kuju juures tagasi.

Hääl: Tulge kõik siia poole, kuni kuningas on üles tõusnud.

Olen kuju juures. Lendan ümber.

KK: Liiga vähe on volitatud isikuid.

Ma: Kutsume juurde... Kas Martin on volitatud?

Valu põlvis, südames.

Hea küll, see ei ole minu kutsuda ega küsida...

Ilmsed kinnijooksu tunnusmärgid.

Rapla pastoraadis, hääl: Esimene laks oli siis, kui ta oli 7-aastane, teised olid, kui ta oli 16.

Türkiis- ja hõbeehted, lubivalged käed, kirikutornid.

Keskendun nüüd uuesti sumeri kujule.

Sügan munni - hääl ütleb: Elulõng!

KK: Vaikus-Skand, sa ei näinud midagi uut?

Vaikus-Skand tuli lähemale, kuju ümber olijate juurde.

V-S: Ei. A! Kassi nägin.

KK: Kassile on etteheiteid?

Ma: Millisele kassile?

KK: Gilgameši kassile.

Ma: Ei tea, ma ei ole lugenud ja ei tea üldse.

KK: Kuidas me niiviisi siis laeva ehitame! Sa pead ennast vihaseks lugema!

KK: Vaikus-Kand, mine vaata veel natuke ruumis ringi.

Ma: Kas Jüri võib kaasa minna?

KK: Ei või.

Ma: Hea küll, see on siin jälle mingi vigurdamine ja energiakulutamine. Arvasin, et keskendun ja siit kaudu hakkab dialoog.

KK: Diabolos...

Palju hääli: hambad, suud, hambad, suud, hambad, suud, hambad, suud!

Jaak: Kui nii tahad minna, siis see olgu vaid kondoomita seks teispoolsusse. Ja need, kes lapsi kardavad, on kaitstud juba omaenda viljaga.

Jaak, Sa oled äge kaaslane, õpetaja.

Jaak: Kurat, mida sa jamad siin, oled ajanud terve kihelkonna hüppesse. Sõitma on vaja hakata!

Ma: Hakkame siis sõitma...

Suur sinisest plastiliinist hiiglane, õigemini lasime ta kanalisatsioonist Helsinki kohale möurama.

_______________________________________________________________________

Koristage telliskivid siit ära

neid süües hakkab ainult halb!

.