Leidsin täna enda paberikuhjasid
korrastades sellise käsikirjalise dateerimata teksti:
***
kolm elektrisärtsatust
tsõp, tsõp, tsõp
õhus valgused
õunapuu võras hakkab kumama väike mõtliku pilguga külitav poisike
pöial suus
üksikud mehed ühes ilmaruumi osas:
lähme ära müstilisse, piiritagusesse
- uued küsimused, uued väljakutsed,
uued probleemid!
missugusel kujul ehitavad Jõud
reaalsusi üles keset koristamist?
ühisteadvuses keha ja vormi ja suhete
ja loomise säilitamine on võimalik.
_______________________________________________________________________
Hääl: Sa ei malda! Sa tahad kogu aeg
sekkuda! Helista Iseendale!
Mina: Kuidas see käib?
Hääl: Mees ja naine püsivad üksteise
kõrval ja sigitavad lapsi, on viljakad. Nii püsime meie üksteise
kõrval. AGA SINA OLED TULNUD VÄLJA.
Mina: Kas ma tohin võtta salvestaja,
et tuua õpetused ka välja?
Hääl: Sa ei kuula mind üldse!
Nietzsche karjub jälle.
Mina: Selleks ei ole ju vaja ilukõnesid
ega pühalikke vormeleid, tuleb lihtsalt hakata rahulikult Endaga
kõnelema. Ta on suur, soe, tark, hooliv, väga hooliv...
Keegi kõrvalt: Kui sa aru ei saa, on
sind vaja präänikuga meelitada, kui sa aru saad, siis saad prääniku
nagunii.
Mina: Väljendamine ja suhe Endaga?
KK: Mis asi on säilitamine?
KK2: Sama hea kui võileivatehasesse
tööle minek.
KK3: Kuradi mässumeelsus, ma ütlen!
TTõnisson: Selliseid asju ehk
loomingut võiks olla rohkem, enamiku võiks teha paberi peal
müügiks.
Keerake palun bass maha! Kõrvalruumis
on võimatu mediteerida!
2 x
Siis: homo sapiens sapiens
juures selline pilt nagu loomaaias
jääkaru puuri peal: käsi teravate hammaste vahel
Sülje, pisarate jt kehaeritiste
puutumine rangelt keelatud! Eluohtlik!
Mina: Võin olla tõesti vahendaja,
võin tõesti lihtsalt läbi tuua seda, mida seespool tajun, aga
selleks on vaja vaikusesse minna. Sel kõnelusel siin on ju iva.
KK: Adrenaliini! Adrenaliini!
Mina: Keskendume nüüd kesksele.
Palun. Suhtele Iseendaga. Suhtele Südamega.
Ilmselt oled Sa üks Tema kõrgeid
esindajaid, nagu nad räägivad, aga kas mitte sellega ei joosta
kinni, sest üha süvenev usk kontakti võimalusse Temaga, Endaga on
kogu protsessi aluseks. Ainult uskudes, et Jumal on väga lähedal,
siinsamas, kõiges, et Ülim Teadvus on Siin, kohe kättesaadav,
puudutatav, ainult nii saab Endasse kasvada. Vastasel juhul paneksime
taas olendite fraktsioone vahele - kuskilt pidi on nad muidugi
vajalikud, nagu on vajalik kogu Loodu, aga kõik on tehtud Tema poolt
ja sisaldab Teda. Sisaldab Mind. Kas ma vajun mõistusse? Kõrvade
vilin ja kohin tulevad tagasi.
Suuri õpetusi jagatakse ka Otse. Ilma
inimeste vahenduseta, ilma raamatute ja maiste õpetajateta.
Mina: Ma lähen nüüd vaatamisest
kaugemale. Lähen taipamise juurde, visuaalsetest vormidest, mis on
lõputud ja lummavad, edasi, sügavamale.
Seisan sumeri jumalakuju jalge ees,
maa-aluses kivikongis, mille lagi avaneb. Kuju ülemine osa ulatub
kiiskavasse valgusesse.
Ma: Hakkan ennast taipamisse sundima!
:) Olen hetkeks unustanud, et kogu õppeprotsess käib nii, et meid
lihtsalt kantakse peo peal. Vaja on ainult natuke tähelepanu ja
küsimustega toetada, suunata...
Sumeri kuju juures tagasi, kiirgab
väga.
KK: Peamine prohmakas tuleb viikingite
vimmast.
Ma: Miks?
KK: Nad oleksid pidanud Jeesuses
Kristuses olema.
Ma: Miks? Kas neile oma Jumalatest ei
piisanud? Mis juhtus?
KK vaikib, siis: Vähemalt ette heita
saab, kui muud ei saa.
Ma: Olen nüüd valmis. Edasi õppima.
KK: Lutsutama. Lutsutamisega tegeldes
on edasi liigutud küll.
Ma ei kuula enam jaburaid hääli...
Jaak: Paki peale on kirjutatud:
"Persse, mine persse, kõrbend suu!"
Jaak: Munni särk higistab ja tilgub ja
haiseb, raisk,
kui sa tahad teda kaasas kanda.
Kuju juures tagasi.
Hääl: Tulge kõik siia poole, kuni
kuningas on üles tõusnud.
Olen kuju juures. Lendan ümber.
KK: Liiga vähe on volitatud isikuid.
Ma: Kutsume juurde... Kas Martin on
volitatud?
Valu põlvis, südames.
Hea küll, see ei ole minu kutsuda ega
küsida...
Ilmsed kinnijooksu tunnusmärgid.
Rapla pastoraadis, hääl: Esimene laks
oli siis, kui ta oli 7-aastane, teised olid, kui ta oli 16.
Türkiis- ja hõbeehted, lubivalged
käed, kirikutornid.
Keskendun nüüd uuesti sumeri kujule.
Sügan munni - hääl ütleb: Elulõng!
KK: Vaikus-Skand, sa ei näinud
midagi uut?
Vaikus-Skand tuli lähemale, kuju ümber
olijate juurde.
V-S: Ei. A! Kassi nägin.
KK: Kassile on etteheiteid?
Ma: Millisele kassile?
KK: Gilgameši kassile.
Ma: Ei tea, ma ei ole lugenud ja ei tea
üldse.
KK: Kuidas me niiviisi siis laeva
ehitame! Sa pead ennast vihaseks lugema!
KK: Vaikus-Kand, mine vaata veel
natuke ruumis ringi.
Ma: Kas Jüri võib kaasa minna?
KK: Ei või.
Ma: Hea küll, see on siin jälle mingi
vigurdamine ja energiakulutamine. Arvasin, et keskendun ja siit kaudu
hakkab dialoog.
KK: Diabolos...
Palju hääli: hambad, suud, hambad,
suud, hambad, suud, hambad, suud!
Jaak: Kui nii tahad minna, siis see
olgu vaid kondoomita seks teispoolsusse. Ja need, kes lapsi kardavad,
on kaitstud juba omaenda viljaga.
Jaak, Sa oled äge kaaslane, õpetaja.
Jaak: Kurat, mida sa jamad siin, oled
ajanud terve kihelkonna hüppesse. Sõitma on vaja hakata!
Ma: Hakkame siis sõitma...
Suur sinisest plastiliinist hiiglane,
õigemini lasime ta kanalisatsioonist Helsinki kohale möurama.
_______________________________________________________________________
Koristage telliskivid siit ära
neid süües hakkab ainult halb!
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar