Vastus ja Paradiis

sa vaatad mu luuletusi ja ütled
et neis ei ole sõnagi armastusest
sest ma ei räägi, et armastan naisi
et armastan naist

ma vaatan oma luuletusi ja ütlen
et neis kõigis on sõnad armastusest
sest ma räägin oma südame kaudu
oma silmade kaudu

ja mida enam räägin ma armastusest
seda selgemalt joonistub mu rinnas must auk
mille servale olen mitmetes voodites küünitanud
ja millest on alati paiskunud pimedat nuttu
puhunud ahastusetuul ja surunud mu tagasi
üheks ööks imetletud jäsemete juurde

ja puude juurde
ja päikese juurde
ja kõikide olendite helendavate kujude juurde
kelle hulgas säravad kõik naised
võrdselt kõikide rohulibledega
kõikide vähemate vendadega
keda ma armastan
keda ma maha ei jäta
kelle ma kutsun kaasa
valguse aeda
kust käändub trepp ülemistesse templitesse
oranžide korintose sammaste vahele
avanevate taevaväravate ette
meid toetavad iidsed inglid
ja uhked kuldratsanikud
minu mõõk on terav ja sätendab
ma võin kergesti hävitada
kergesti lõpetada elusid
viia läbi neidsamu nõiaprotsesse
mida mulle ette heidad
võin olla püha jüri
keda te kirikutes kummardate
aga lohe, keda anute mul tappa
tuleb sulatada mul enese sees
tuleb sulatada meil kõigil meie eneste sees
aga seda saab teha vaid taeva väraval
sest seni on lohe meie pärisosa
tema suust paiskuvad leegid on heledad
ja valgustavad meie teid
ja joonistavad meie rinnus tumedaid alasid



***

paradiisi aias
kasvavad võtmed
puude sügavrohelistes võrades
ripuvad kui kuldsed piisad
naljakas
ma ei näe siin madu
ega ühtainsat teadmiste puud
neid puid on lõputult palju
me kõnnime käsikäes
pehmetes aedades
ja võime valida vilju
mis meile meeldivad
kõikide lehestike kaudu
ilmub meile ilmu

nii armas
et sa sidusid mu korterivõtmele
mille suveks sulle hoida andsin
papist raudrüütlikuju
oma heleda poja lossimänguraamatust
nii armas
et sa sidusid selle rüütlikuju pehme heidega
armas
ma võin lõpuks rüü seest kooruda
niisama pehmesse paradiisi aeda
kus mul ei ole vaja enam ühtki neitsit kaitsta
ega ühtki õuna mõõgaga pooleks lüüa
võin kooruda paradiisi aeda
kus korterivõtmed kasvavad puude võrades
toovad meid koju



12. juuli 2010 13:35 Hernes