10. september 2010

Emale

ema
sa süütad sügisöös küünlad
aianurga hämaras kasvuhoones
veel valmimata vilju toetad
oma hingesoojaga
ehkki väljas on jahe
ehkki istutamine jäi natuke hiljaks
toimetad sa siin igal õhtul
tomatite valgusetalitust
su peos on punane ja kollane
ja klaasmaja tumeroheline hiilgab kaugele

vaatan sind ja mõtlen
et golfi hoovus juba seisab
et mehhiko lahes on nafta
tema toidu ära võtnud
et talved lähevad koguaeg karmimaks
et iirlaste ja inglaste majad on ehitatud külmakerget arvestamata
et nende hooviseintel roomavad veetorud külmuvad varsti puruks
et koolis käia pole peagi enam mõtet
et paasi murda ega kõnniteid rajada pole peagi enam mõtet
et pole mõtet pärimust koguda ega ajaloost hoolida
sest vana maailm laguneb nagunii

ja siis taipan taas
et paanika ei päästa
et hirm ei halasta
et valgus on meie kese
kuitahes külm on väljas
et valgus on meie kese
mida jätkub kõigile väljas

me oleme põhjamaa rahvas
me saame alati hakkama
just niimoodi sinu kombel
armastava ema kombel
igal õhtul valgusesse vaadates
kodukolde kumas õdusalt istudes
ennast, oma lapsi ja taimi hinges hoides
soojust südames kandes


10.09.10 Rpl 14:37

2 kommentaari:

  1. Kui targalt on säilinud meis, naistes, maaemalik teadmine kanda hoolt omaenese võrsete eest, luues neile armastusevalguse ruum. Küllap me ei teagi, et me seda teame - ometi teame ja teeme oma seesmise ära tundmise järgi. Aga päris tihti unustame, et need sammused võrsed ka mehed on, kelle me sünnitanud oleme ja kes nüüd omapäi külma jäetuna sõda üksteise ja Ema-looduse vastu juhivad. Eks on meie süü selles, et nendega sõjatandrile vastamisi seisma trügime ja nõnda justkui sõda sõja sees peame. Ja seda kõike selle asemel, et neile iga õhtu valgus süüdata ja lasta enese südamelöökidel nende omaga ühte hingata - omati on igatsus selle täitumuse järgi suurem, kui mis tahes soov sõda pidada ja viljad hõrgult kuldsemad kui anastatud maa või miljardid kroonid.

    VastaKustuta
  2. Nii on. See, kes sõda tahab pidada, on enesest välja langenud mees - see, kellel on ennast tarvis välispidiselt tõestada, mõõtu võtta, võistelda, vallutada- mees, kes ei ole kontaktis oma jumaliku olemusega. Seepärast ongi paljud vaimsed mehed siin ilmas maisest mehelikkusest eemaldunud, eemale tõukunud ja otsivad lahendust naiselikus pehmuses, voolavuses - see protsess toimus minus väga võimsalt folgi ajal Viljandis, kui öösiti ülisensuaalselt ja naiselikult tantsisin - nii arvasin suutvat sulatada enda valutavat südant. Aga see ei ole lahendus. Naiselik pehmus ja hele Maaema kuma tuleb ühendada taevaliku mehelikkusega - Suure Vaimu Teadvusega. Ainult nii saab südant sügavama sopini puhastada.

    VastaKustuta