algavad kolimispäevad
laske ma kolin kõik ära
laske ma viin kõik minema
kuhu te aga iganes tahate
kuhu iganes viin teid kaasa
minu aju on meile kumavaks lambiks
punaseks kuuks ja teejuhiks
tooge nüüd kõik ilusasti oma apellatsioonid minu kätte ja ma ohverdan nad kõrgel kivil
ainult te ei saa iialgi teada, mida ma selle kõrge kivi juures kõnelen
sest te olete selleks hetkeks juba kohal
ja ma olen täiesti üksi oma kõrge kiviga
***
ma nägin ükskord unes punast tuba
kust vedasin välja narkouimas nohikuid
läksin neid alla oja äärde uputama
lombi veerde loputama
päevatõusuajal kerkisid nad koos päikesega järve kohale
ja naersid seal edasi
enda kollast hammaste vahelt välja vahutavat naeru
***
lasen aju lahti aju läheb ayurveda teed jooma
ayurveda tee härradele maitseb talle hea
lasen aju lahti aju läheb jõe äärde
seal on temasuguseid veel
lasen aju lahti aju astub katusele
katuseplekk on kuum
aju küpseb ära
lasen aju lahti ja aju asub asjale
situb end pahempidi
lasen aju lahti ja ajule meeldib kahhelahi
lasen aju jälle lahti ja aju läheb naistesse
naitub nalja pärast näärivanaga
lasen aju lahti ja aju läheb jäässe
talle meeldib jää
ta on vana tritsumees
lasen jälle aju lahti
aju läheb lammaste juurde
lasen ühe korra veel
ta ei viitsi rohkem
*
Irrelevantsustõbi
4 aastat tagasi
Nii mõnused luuletused! Kui oskaks ja julgeks, siis kirjutaks ka!
VastaKustutaViimane oli nagu mõni regivärsiline rahvalaul või MC battle (mis on ju tegelikult väga sarnased), hakkas mõnusasti peas rütmi taguma.
Aitüma! Vat selles teema ongi, et ma viimasel ajal olen kuidagi blokki jooksnud, pole julgenud, sest muudkui olen endale millegi pärast öelnud, et äh, ei sellest ei kirjuta, äh, ei ole praegu mõtet, äh, niikuinii ei tule välja jne... ja sellise pessimismi seest katsusin eile lahti murda, hakkasin lihtalt kirjutama, süüdimatult, ja resultaat on siin. :)
VastaKustutakuule... mulle ka meeldib! kahte viimast nautisin lausa mingi uutlaadi värskusega
VastaKustutaja ayurveda tee härradele on kyll asi, mis käärude vahel pysib kuni
kuni