Kolm ööluuletust

pimeduse ja alguse piirimail
mängin mina
türkiissinine abtiss
minuga on võnkuvate helveskilude nibunöörid
ja need, kelle nägusid pole te iialgi näinud
ja need, kes poevad minu seelikusabasse
minu seelikusaba armastate te kirja panna
lõpmata hulgal kroonlehina frakteeruval hulgal
naelutada needitud tammiste kojauste külge
nälginud jõulumeeste jäsemete valguses
kuni te kuulate, olen ma olemas
kuni te magate, ilmun ma teile
kuni te karjute, ootan ma vaikust
milles liibun te oimudel
olge lahked
ma olen teie vastu lahke
sama lahke kui teie


***

mu selgroog helendab fosforjalt
iga kord kui kõrtsist koju tulen
üksi
salvestan lumes iseenese saapakriukse
millesse seguneb taksosid
kloostri tänava turjal


***


mu kursavend
sa räägid mulle iga kord
viienda õlle järel
et nad peksid su vanaisa
nagaaniga näkku
ja et see jutt pidi jääma meeste endi vahele
et su kõrvaltoas ööotsa õppiv isa
poleks pidanud seda kuulma
iga kord
viienda õlle järel
läheb ajalugu lehkama


***


24.12.10 02:40 Hernes