Kolmes küljes ümber ümmarguse tiigi kasvab kolm suurt tamme. Kui puid eemalt vaadata, on näha, et nende olemus on erinev, nad teevad erinevat tööd, kannavad erinevaid kvaliteete. Samas on neil ka ühiseid tegevusi ja ülesandeid. Tiigi parempoolsel küljel kasvavat tamme tajusin tulisena - selle puu kohale kerkis suur oranž leek. Vasakpoolne, mõisahäärberile kõige lähemal asuv tamm aga kiirgab jahedat ja rahustavat helesinist, on justkui helesiniste klaasplaatidega ümbritsetud ja hoiab enda sees varjul helesinist kristalli. Kolmas tamm kasvab tiigi taga ja annab rohelist ja pehmet tooni, ilmuvad samblad ja päkapikulised, puu keskel roheline piklik kristall. Kui kolme puud korraga vaatasin, nägin, et nad koondasid kõik erineva kvaliteediga valgused keskele tiigi kohale. Valguste ühisväljas moodustus puude vahele suur helendav kuppel, mis avanes taevasse. Hakkasin aimama tohutut valgusesammast, mille kaudu saab üles.
Otsustasin
minna kuuma puu juurde. Seal liikusid tulised päikesevankrid. Siis
läksin sinise puu juurde. Selle puuga oli mul kohe väga hea klapp.
Ta pani mulle tumesinistest lihvitud vääriskiviplaatidest rüü
selga ja ütles: Hoia see rüü ümber, muidu Sa ei taluks
ära seda, mida nüüd näha saad. Seisin
sinise puu vastas näoga tiigi poole ja nägin, kuidas nii roheline,
oranž kui sinine puu hakkasid kolmest suunast jämedate kettide abil
tiigiveest midagi üles tõmbama. Algul kerkisid ketid poollõdvalt.
Nende küljes rippusid mudased ja sorisevad taimed. Pinnale ilmunud,
jooksid ketid tiigi keskele kokku, pinguldusid ja tõid päevavalgele
suure musta ja mudase känkra. See koosnes lisaks veetaimedele ja
mudale ka igasugustest sajandeid tiigipõhjas vettinud ja mustunud
palkidest, vankriratastest, juurikatest ja kettidest. Mustade
vettinud puujuppide ja vankrirataste külge oli väiksemate kettidega
seotud valgeid alasti naisi. Puud hakkasid nüüd musta känkrat
vette ja välja solgutama. Noored alasti neiud olid oimetud. Ümber
tiigi aga kogunesid mustade torukübarate ja frakkidega härrad ja
lõid tantsu. Neil olid käes roostetanud rauast hargid. Hoidsin puu
tüvest kinni ja jälgisin pöörast vaatemängu, mis kogus aina
tuure. Suure musta känkra alt tõusis tumeda vee pinnale tohutu
vankriratas, mis kattis tiigi peaaegu terves ulatuses. See ratas
hakkas ringi käima, mööda selle servi kihutasid pisikesed mustad
tõllad. Tõldade akendes vilkusid mustade härrade kuldhambad.
Üleval suure ratta kohal solgutati kettidega üles ja alla valgete
oimetute neidudega veest sorisevat musta moodustist. Ühtlasi oli
kuulda mingit imelikku vinguvat ja väänavat natuke lonkavat
muusikat, midagi nagu leierkastilikku, midagi nagu orelilaadset,
kindlasti ka trummid, müntide kõlin ja vasktaldrikud.
Ma ei
saanud seda möllu väga pikalt niisama vaadata, sest tahtsin kohe
hakata oimetuid naisi päästma. Suunasin tiigi keskele valguskiire.
Härrad lasid kohe kõik jalga. Suur ratas vajus tiigivette tagasi.
Selle järel ka must kängar. Valgustasin tiiki edasi, kuni veest
ilmusid nähtavale ujuvate naiste pead. Lumivalged ja mudased naised
roomasid aeglaselt mööda tiigikaldaid üles. Keerasin valgust veidi
veel juurde. Naised hakkasid kohe kiiremini roomama ja kadusid siis
kõik erinevatesse ilmakaartesse. Oli selge, et nad läksid oma
kodudesse.
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar