asulakoht
juhuleid
id-kaart
logi sisse
kalme
keskaegne linnus
kihelkonnakalmistu
kindlustatud asula
navigeeri
kirik
kirikuaed
kivirist
klooster
kääbas
filtreeri
lahingupaik
linnamägi
lohukivi
lubjaahi
prindi
maaalune põletuskalme
salvesta
maahaudkalmistu
maahaudkalmistu kivikattega
ekspordi
paatkalme
pastoraadiase
pelgupaik
pdf-failina
rauasulatuskoht
püha allikas
digiallkirjasta
03.11.2010 vihmases Raplas tööga hakatust tehes
.
3. november 2010
21. oktoober 2010
Tähetolmulapiga
juuru läheb kergesti käima
hageris toimetan natuke kauem
hiiekivi hakkab hiilgama
ja kirik keerlema
raplas
paistab olevat tänane põhitöö
vana ühelöövilise tornita koja kuju
kumab uue sees
tornide vahelt
viilu kohalt
väikese kreeka risti kaudu
hakkame kihelkonda puhastama
nagu suure taevase tolmuimejaga
käime üle kõik külad ja kabelimäed
raka, oela, ohukotsu
ohekatku rebase külakalmistu
rõue allikad
ja nõnda edasi ja nõnda edasi
paka mägi ja mets
keyserlingide hauamets
jõekaldalt tõmbame taevasse
nende kaitsetud kehad
kes praegusel peenel promenaadil
pastor girgensohni käsul võikalt tapeti
pehme tähetolmulapiga puhastame
vanu rootsiaegseid ratasriste
paneme nende paesed päikeserattad pöörlema
sees kogunevad nemad
ja mul tõusevad kõik ihukarvad püsti
kui nad keskaegse altarikivi ümber koonduvad
tsistertslased
valged vennad
21.10.2010 Tallinnas Kristi-Björni-Marju korteris Oa tänaval 22:39
hageris toimetan natuke kauem
hiiekivi hakkab hiilgama
ja kirik keerlema
raplas
paistab olevat tänane põhitöö
vana ühelöövilise tornita koja kuju
kumab uue sees
tornide vahelt
viilu kohalt
väikese kreeka risti kaudu
hakkame kihelkonda puhastama
nagu suure taevase tolmuimejaga
käime üle kõik külad ja kabelimäed
raka, oela, ohukotsu
ohekatku rebase külakalmistu
rõue allikad
ja nõnda edasi ja nõnda edasi
paka mägi ja mets
keyserlingide hauamets
jõekaldalt tõmbame taevasse
nende kaitsetud kehad
kes praegusel peenel promenaadil
pastor girgensohni käsul võikalt tapeti
pehme tähetolmulapiga puhastame
vanu rootsiaegseid ratasriste
paneme nende paesed päikeserattad pöörlema
sees kogunevad nemad
ja mul tõusevad kõik ihukarvad püsti
kui nad keskaegse altarikivi ümber koonduvad
tsistertslased
valged vennad
21.10.2010 Tallinnas Kristi-Björni-Marju korteris Oa tänaval 22:39
17. oktoober 2010
26. september 2010
Sügisese pööripäeva järel
sügisese pööripäeva järel on ilm suviselt soe
lähen jälle üht püha allikat otsima
keeran alevi vahelt alla
sammun taluväravasse
aias võtab mees hargiga kartuleid
muhumändadega kampsun seljas
punane rokkarirätt kaelas
aga kui talle jõudu soovin
ei kuule ta mind
jõudu tööle, kas tohin tülitada
ah, jah, ei noh
ilm on täna nii ilus, et
nojah, täna lastakse tööd teha, pikka aega sadas ju
mina olen jüri metssalu
ajaloolane ja arheoloog
ja mõtlesin, et nii ilus, ilm, et tulen maastikule
paiku vaatama
kas siinkandis on ka üks allikas
noh, jah, siin ta on jah
me saime vanasti sealt oma vee
aga maaparandusega sodisid ära
ma ütlesin küll, et ärge puutuge
traktorist vasta, et tal on käsk
ja sodisid ära
kaevasid kraavi läbi
ega praegu parem ei ole
ma käin adaveres tööl
nii kaugel!
jah
seal pean kondistama ja lõikuma
ja see hakkab keha peale
ja vaimu peale
aga muidu oleksin jälle töötu
katseaeg saab läbi
eks siis paistab, kas pean vastu
katseaeg saab läbi
lähen vaatan, kas allikas peab veel vastu
kunagine jõehaldja kodu
koht, kust lapsed tõid vanakestele tervisemuda
veesilm silmade raviks
sajandeid südamete kosutuseks
koht, kuhu muinasajast saati
on viidud anniks ehteid ja hõbraha
ta aeas enne vet väla
nüid on suur lai kraav
3 mettert lai
nüid on ära täidetud
EKI A.K. 76 Juuru
stop all scans
log off
format c
valgusesammas nihkub mööda söötis karjamaad
läheb läbi kuuseheki
liibub üle tumeda potikillurikka muinasasulakihi
ja seab end rehielamu ette seisma
just sinna, kuhu mees pika päeva jooksul
algelise põlluharija kombel potikildude vahel koogutades
on kuhjanud kartulid
kui naine tuleb koju
keedavad nad neist esimese söögi
ja näevad sel ööl unes
kuidas allikavaim võttis maaparandusobjektilt
kaasa kogu hõbeda
ja kolis ümber
nende õuele
nende puurkaevu
ja kui nad tema vett joovad
pühib ta nendest välja kõik kondistaja kogemused
ja nülgijate nuhtluse
ja nende sinised silmad sulavad taevasse
ja muhumännad mehe südame kohal hakkavad kumama
26.09.2010 13:17 Rpl
lähen jälle üht püha allikat otsima
keeran alevi vahelt alla
sammun taluväravasse
aias võtab mees hargiga kartuleid
muhumändadega kampsun seljas
punane rokkarirätt kaelas
aga kui talle jõudu soovin
ei kuule ta mind
jõudu tööle, kas tohin tülitada
ah, jah, ei noh
ilm on täna nii ilus, et
nojah, täna lastakse tööd teha, pikka aega sadas ju
mina olen jüri metssalu
ajaloolane ja arheoloog
ja mõtlesin, et nii ilus, ilm, et tulen maastikule
paiku vaatama
kas siinkandis on ka üks allikas
noh, jah, siin ta on jah
me saime vanasti sealt oma vee
aga maaparandusega sodisid ära
ma ütlesin küll, et ärge puutuge
traktorist vasta, et tal on käsk
ja sodisid ära
kaevasid kraavi läbi
ega praegu parem ei ole
ma käin adaveres tööl
nii kaugel!
jah
seal pean kondistama ja lõikuma
ja see hakkab keha peale
ja vaimu peale
aga muidu oleksin jälle töötu
katseaeg saab läbi
eks siis paistab, kas pean vastu
katseaeg saab läbi
lähen vaatan, kas allikas peab veel vastu
kunagine jõehaldja kodu
koht, kust lapsed tõid vanakestele tervisemuda
veesilm silmade raviks
sajandeid südamete kosutuseks
koht, kuhu muinasajast saati
on viidud anniks ehteid ja hõbraha
ta aeas enne vet väla
nüid on suur lai kraav
3 mettert lai
nüid on ära täidetud
EKI A.K. 76 Juuru
stop all scans
log off
format c
valgusesammas nihkub mööda söötis karjamaad
läheb läbi kuuseheki
liibub üle tumeda potikillurikka muinasasulakihi
ja seab end rehielamu ette seisma
just sinna, kuhu mees pika päeva jooksul
algelise põlluharija kombel potikildude vahel koogutades
on kuhjanud kartulid
kui naine tuleb koju
keedavad nad neist esimese söögi
ja näevad sel ööl unes
kuidas allikavaim võttis maaparandusobjektilt
kaasa kogu hõbeda
ja kolis ümber
nende õuele
nende puurkaevu
ja kui nad tema vett joovad
pühib ta nendest välja kõik kondistaja kogemused
ja nülgijate nuhtluse
ja nende sinised silmad sulavad taevasse
ja muhumännad mehe südame kohal hakkavad kumama
26.09.2010 13:17 Rpl
12. september 2010
Paka mägi (Pakamägi)
Meelde tulles riputan siia paar linki Paka mäe kohta. Esimene neist viib Osooni saatelõiguni, milles Sven Pauluse kutsel kõnelen kõrvu paigavaimu hoidja Ilse Rahkemaga. Teine näitab Mall Hiiemäele pühendatud artiklit, kus vaatlen Raikküla kärajate ja Paka mäega seotud ajalookirjutust ning kohapärimust muinasajast kuni tänapäevani. :)
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=87496
https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=30902
Nõnda, paistab, et esiteks ei muutu lingid aktiivseks ja teiseks ei tööta artikli link ka kopeerides (saate link töötab). Ega siis muud soovitada kui et huvi korral võib mu artikli leida Eesti Teadusinformatsiooni Süsteemist www.etis.ee minu publikatsioonide alt või lugeda teda Mall Hiiemäele pühendatud kogumikust "Kes kõlbab, seda kõneldakse" (Tartu, 2008).
.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=87496
https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=30902
Nõnda, paistab, et esiteks ei muutu lingid aktiivseks ja teiseks ei tööta artikli link ka kopeerides (saate link töötab). Ega siis muud soovitada kui et huvi korral võib mu artikli leida Eesti Teadusinformatsiooni Süsteemist www.etis.ee minu publikatsioonide alt või lugeda teda Mall Hiiemäele pühendatud kogumikust "Kes kõlbab, seda kõneldakse" (Tartu, 2008).
.
10. september 2010
Taadile
taat
sa istusid mu tänases unes oma toas
sülearvuti süles
klõbistasid nobedalt klahvidel
ja ütlesid:
kuule, sina oled arvutiasjus enam kodus
pane palun need pildid plaadile
et noored neid näeksid
vaata, siin nad on
sääremähiste valik
kihelkondade kaupa
need hundihambamustriga on juuru
need paneme jalga, kui läheme
näe, niisugusena oleme riidal
hea hele haavapuupinu külje all
siinsamas lahedalt löödud laastud
ja kuuseoksad nagu nad ikka on olnud
jõulust jõulusse lõhnavad
suvest suvesse vaigused
lapsepõlvest lapsepõlve
taliste laaneretkede lõketes põlevad
niisama vaheda leegiga läheme
kui kirivöödki on valitud
ase tehtud
taat
nüüd mõistan
et oled vana ja vägev põlisnõid
sinu traktoriroolisoonilised käed
on elusid kirjut trummi tagunud
nüüd tulid siia
meid vaikselt teele sättima
hoidsid targu talu ja lugu
mille keskel iga laps
ehitas oma püstkoja
et lendu tõusta
sinuga samas soojuses
südamesse
tagasi
10.09.10 Rpl 18:26
sa istusid mu tänases unes oma toas
sülearvuti süles
klõbistasid nobedalt klahvidel
ja ütlesid:
kuule, sina oled arvutiasjus enam kodus
pane palun need pildid plaadile
et noored neid näeksid
vaata, siin nad on
sääremähiste valik
kihelkondade kaupa
need hundihambamustriga on juuru
need paneme jalga, kui läheme
näe, niisugusena oleme riidal
hea hele haavapuupinu külje all
siinsamas lahedalt löödud laastud
ja kuuseoksad nagu nad ikka on olnud
jõulust jõulusse lõhnavad
suvest suvesse vaigused
lapsepõlvest lapsepõlve
taliste laaneretkede lõketes põlevad
niisama vaheda leegiga läheme
kui kirivöödki on valitud
ase tehtud
taat
nüüd mõistan
et oled vana ja vägev põlisnõid
sinu traktoriroolisoonilised käed
on elusid kirjut trummi tagunud
nüüd tulid siia
meid vaikselt teele sättima
hoidsid targu talu ja lugu
mille keskel iga laps
ehitas oma püstkoja
et lendu tõusta
sinuga samas soojuses
südamesse
tagasi
10.09.10 Rpl 18:26
Emale
ema
sa süütad sügisöös küünlad
aianurga hämaras kasvuhoones
veel valmimata vilju toetad
oma hingesoojaga
ehkki väljas on jahe
ehkki istutamine jäi natuke hiljaks
toimetad sa siin igal õhtul
tomatite valgusetalitust
su peos on punane ja kollane
ja klaasmaja tumeroheline hiilgab kaugele
vaatan sind ja mõtlen
et golfi hoovus juba seisab
et mehhiko lahes on nafta
tema toidu ära võtnud
et talved lähevad koguaeg karmimaks
et iirlaste ja inglaste majad on ehitatud külmakerget arvestamata
et nende hooviseintel roomavad veetorud külmuvad varsti puruks
et koolis käia pole peagi enam mõtet
et paasi murda ega kõnniteid rajada pole peagi enam mõtet
et pole mõtet pärimust koguda ega ajaloost hoolida
sest vana maailm laguneb nagunii
ja siis taipan taas
et paanika ei päästa
et hirm ei halasta
et valgus on meie kese
kuitahes külm on väljas
et valgus on meie kese
mida jätkub kõigile väljas
me oleme põhjamaa rahvas
me saame alati hakkama
just niimoodi sinu kombel
armastava ema kombel
igal õhtul valgusesse vaadates
kodukolde kumas õdusalt istudes
ennast, oma lapsi ja taimi hinges hoides
soojust südames kandes
10.09.10 Rpl 14:37
sa süütad sügisöös küünlad
aianurga hämaras kasvuhoones
veel valmimata vilju toetad
oma hingesoojaga
ehkki väljas on jahe
ehkki istutamine jäi natuke hiljaks
toimetad sa siin igal õhtul
tomatite valgusetalitust
su peos on punane ja kollane
ja klaasmaja tumeroheline hiilgab kaugele
vaatan sind ja mõtlen
et golfi hoovus juba seisab
et mehhiko lahes on nafta
tema toidu ära võtnud
et talved lähevad koguaeg karmimaks
et iirlaste ja inglaste majad on ehitatud külmakerget arvestamata
et nende hooviseintel roomavad veetorud külmuvad varsti puruks
et koolis käia pole peagi enam mõtet
et paasi murda ega kõnniteid rajada pole peagi enam mõtet
et pole mõtet pärimust koguda ega ajaloost hoolida
sest vana maailm laguneb nagunii
ja siis taipan taas
et paanika ei päästa
et hirm ei halasta
et valgus on meie kese
kuitahes külm on väljas
et valgus on meie kese
mida jätkub kõigile väljas
me oleme põhjamaa rahvas
me saame alati hakkama
just niimoodi sinu kombel
armastava ema kombel
igal õhtul valgusesse vaadates
kodukolde kumas õdusalt istudes
ennast, oma lapsi ja taimi hinges hoides
soojust südames kandes
10.09.10 Rpl 14:37
1. august 2010
Kasvada kuuskedesse
kõnnin lapsepõlve metsas
otsin vanaisa koera hauda
väikest paekivi
millesse kuueaastane taat
on kraapinud nime
täpi
otsin kadakate vahelt põllukivi
mille alla kaheksateist aastat tagasi
peitsin esimesed eesti mündid
värskelt veikleva peotäie kolmelõvilisi
samasuguseid nagu rapla vanaema
mulle nõukogude ajal
kinniste elutoakardinate taga
kummuti plekktoosikesest näitas
see on sinu pärandus, ütles ta
peagi on eesti kroon taas museaalne mälestus
ma uitan enese ehitatud lagunevaid salaonne pidi edasi
näen, et meie emade mängumaja ei olegi enam
et kadunud on veider esivanemate altar
mille tädipojaga paekividest ladusime
kadunud on kombainivare
mille punasel turjal mängisime põhjasõda
kiikudes mässava läänemere kohal
silmates saari ja sadamaid
kohe kukub kokku vana kolhoosi kanala
mille tolmuse akna tagant vaatasin elu esimest äikest
pugenud peitu südamlike lindlalõhnade sisse
ämblikuvõrkusesse mähkunud ürgseina tundunud puusuuskade juurde
käes nurgapesast korjatud soe muna
kõik see kasvab nüüd kuuskedesse
nii nagu on kasvanud tuhanded lapsepõlved enne mind
olen järsku ise samamoodi vana
nagu need ätid, keda maastikele vean
et nad mulle näitaksid, kus on surnumägi
või püha silmaallikas
ja kes ei tunne enam koduümbrust ära
orienteerudes vaevu vanade ristikivide
ja võsastunund taluvaremete toel
kes aga oskavad võsas näha toomingaõit
peatuda, pühkida higi ja hingata uut kevadet
lasta eneselgi kuuskedesse kasvada
nii palju on mul neilt õppida
kui kirjutan koolitööd arheoloogiliste artefaktide säilitamisest
õigest õhuniiskusest mumifitseerunud olendite hoiustamisel
sadadest tuhandetest esemetest spetsiaalsetel fondiriiulitel
mul tuleb samamoodi osata peatuda
pühkida higi ja hingata uut kevadet
sest muidu muutun ka ise artefaktiks
muidu võiks ka mind korterivanni sisse soolata
nagu soovitas uku masing enesega teha
kui hakataks kummardama ta keha
kui unustataks iga päev kuuskedega kokku kasvada
kui unustataks elada
Rpl 01.08.10 15:59
*
otsin vanaisa koera hauda
väikest paekivi
millesse kuueaastane taat
on kraapinud nime
täpi
otsin kadakate vahelt põllukivi
mille alla kaheksateist aastat tagasi
peitsin esimesed eesti mündid
värskelt veikleva peotäie kolmelõvilisi
samasuguseid nagu rapla vanaema
mulle nõukogude ajal
kinniste elutoakardinate taga
kummuti plekktoosikesest näitas
see on sinu pärandus, ütles ta
peagi on eesti kroon taas museaalne mälestus
ma uitan enese ehitatud lagunevaid salaonne pidi edasi
näen, et meie emade mängumaja ei olegi enam
et kadunud on veider esivanemate altar
mille tädipojaga paekividest ladusime
kadunud on kombainivare
mille punasel turjal mängisime põhjasõda
kiikudes mässava läänemere kohal
silmates saari ja sadamaid
kohe kukub kokku vana kolhoosi kanala
mille tolmuse akna tagant vaatasin elu esimest äikest
pugenud peitu südamlike lindlalõhnade sisse
ämblikuvõrkusesse mähkunud ürgseina tundunud puusuuskade juurde
käes nurgapesast korjatud soe muna
kõik see kasvab nüüd kuuskedesse
nii nagu on kasvanud tuhanded lapsepõlved enne mind
olen järsku ise samamoodi vana
nagu need ätid, keda maastikele vean
et nad mulle näitaksid, kus on surnumägi
või püha silmaallikas
ja kes ei tunne enam koduümbrust ära
orienteerudes vaevu vanade ristikivide
ja võsastunund taluvaremete toel
kes aga oskavad võsas näha toomingaõit
peatuda, pühkida higi ja hingata uut kevadet
lasta eneselgi kuuskedesse kasvada
nii palju on mul neilt õppida
kui kirjutan koolitööd arheoloogiliste artefaktide säilitamisest
õigest õhuniiskusest mumifitseerunud olendite hoiustamisel
sadadest tuhandetest esemetest spetsiaalsetel fondiriiulitel
mul tuleb samamoodi osata peatuda
pühkida higi ja hingata uut kevadet
sest muidu muutun ka ise artefaktiks
muidu võiks ka mind korterivanni sisse soolata
nagu soovitas uku masing enesega teha
kui hakataks kummardama ta keha
kui unustataks iga päev kuuskedega kokku kasvada
kui unustataks elada
Rpl 01.08.10 15:59
*
15. juuli 2010
Ööst 13. juulisse 2010
vaikse vestluse lõpus
luban endale klaasi valget veini
sõber toob kapist uue pudeli
siis tudengi kingitud suure hennessy
siis lippan ma läbi 20kraadise juuliöö
lepiku tänavalt hernesse
ronin kiirelt ja nõtkelt puutrepist üles
ja viin sõbrale vaid maitsmiseks kõige kallimat kraami
see on udmurdi naiste kingitud samodelnõi konjak
aetud tammistes torudes
vanavanaemalt päritud salajasel retseptil
naps, mida peremees buranovo külas
saab maitsta vaid suurtel pühadel
või siis, kui tulevad suured külalised
toovad vana tallinnat ja viru valget
ja külmkapile kleebitavaid muhumändasid
ja sinimustvalgeid kompvekikarpe
mida pikalt vitriinkappides peetakse
see pudel pruunikat puskarit südamlikelt sugulastelt
seisis samamoodi aukohal minu köögiriiulis
kuni me teda päikesetõusus aknalaual maitsesime
kuni kõneks kerkisid taas tumedamad teemad
pildid üsna ühtmoodi muttasurutud saatustest
udmurtia kulakupere konfiskeeritud käokell
mida väike perepoeg kõige enam armastas
ja mille ajalugu samasuguse rusikalöögiga lömastas
nagu tampis sõda talusid ja elusid siin
nagu tampis sõda elusid siinsamas akna all
kus jooksid 1704. aastal piiramiskraavid
ja 1558. aastal moskoviidi kahurikuulid
sadasid kaela maalt põgenenud peredele
kes enam linna varjule ei mahtunud
kes vallikraavi kallastel lihapudruks litsuti
hoian uhket rühti
ratsanikuasendit
ja hakkan nutma
hoian uuesti
ja hakkan uuesti
siis enam ei pinguta
köhin
kõveras
ja ma valetaks
kui jätaks siin luuletuse pooleli
sest mu seljal oli sõbra ajaloolasekäsi
ja ümber hommikupäike
ja jaan gnadenteichi kirjutuslaud
naeratas nurgas oma vasksete pidemetega
ära nuta
minge mängige hoovis belglannaga palli
ja me läksimegi ja mängisimegi palli
ja lippasime läbi tegusaks tõusnud linna
kella kümne ajal kümblesime raeplatsi purskkaevus
nii nagu nad kuumalaine ajal euroopas teevad
poseerisime saksa vanahärradele
ja proua raitarile, kes neid jalutuskäigul juhatas
ma uputasin kogemata oma vastse telefoni
millest sa ühes oma luuletuses kirjutad
uhtusin võtmehoidjarüütlit
kellest ma ühes oma luuletuses kirjutan
kelle kuju eneses sel hommikul nutuga pesin
ja hõiskasin: "me saame täna euro!"
15. juuli 2010 kl 21:01 Hernes
*
luban endale klaasi valget veini
sõber toob kapist uue pudeli
siis tudengi kingitud suure hennessy
siis lippan ma läbi 20kraadise juuliöö
lepiku tänavalt hernesse
ronin kiirelt ja nõtkelt puutrepist üles
ja viin sõbrale vaid maitsmiseks kõige kallimat kraami
see on udmurdi naiste kingitud samodelnõi konjak
aetud tammistes torudes
vanavanaemalt päritud salajasel retseptil
naps, mida peremees buranovo külas
saab maitsta vaid suurtel pühadel
või siis, kui tulevad suured külalised
toovad vana tallinnat ja viru valget
ja külmkapile kleebitavaid muhumändasid
ja sinimustvalgeid kompvekikarpe
mida pikalt vitriinkappides peetakse
see pudel pruunikat puskarit südamlikelt sugulastelt
seisis samamoodi aukohal minu köögiriiulis
kuni me teda päikesetõusus aknalaual maitsesime
kuni kõneks kerkisid taas tumedamad teemad
pildid üsna ühtmoodi muttasurutud saatustest
udmurtia kulakupere konfiskeeritud käokell
mida väike perepoeg kõige enam armastas
ja mille ajalugu samasuguse rusikalöögiga lömastas
nagu tampis sõda talusid ja elusid siin
nagu tampis sõda elusid siinsamas akna all
kus jooksid 1704. aastal piiramiskraavid
ja 1558. aastal moskoviidi kahurikuulid
sadasid kaela maalt põgenenud peredele
kes enam linna varjule ei mahtunud
kes vallikraavi kallastel lihapudruks litsuti
hoian uhket rühti
ratsanikuasendit
ja hakkan nutma
hoian uuesti
ja hakkan uuesti
siis enam ei pinguta
köhin
kõveras
ja ma valetaks
kui jätaks siin luuletuse pooleli
sest mu seljal oli sõbra ajaloolasekäsi
ja ümber hommikupäike
ja jaan gnadenteichi kirjutuslaud
naeratas nurgas oma vasksete pidemetega
ära nuta
minge mängige hoovis belglannaga palli
ja me läksimegi ja mängisimegi palli
ja lippasime läbi tegusaks tõusnud linna
kella kümne ajal kümblesime raeplatsi purskkaevus
nii nagu nad kuumalaine ajal euroopas teevad
poseerisime saksa vanahärradele
ja proua raitarile, kes neid jalutuskäigul juhatas
ma uputasin kogemata oma vastse telefoni
millest sa ühes oma luuletuses kirjutad
uhtusin võtmehoidjarüütlit
kellest ma ühes oma luuletuses kirjutan
kelle kuju eneses sel hommikul nutuga pesin
ja hõiskasin: "me saame täna euro!"
15. juuli 2010 kl 21:01 Hernes
*
12. juuli 2010
Arheoloogiline armastaja
meie luuledialoogi jätkuks, vaikust usaldades
kolisin täna päev otsa sõpru
ühest supilinna korterist teise
kuumalaine kandis raamatud
ja täpilised kuivainetopsid
ja seltsivenna sinimustvalged lindid
enese turjal avaramatesse tubadesse
ja meie pühkisime tema laubalt higi
õhtu on soojem kui suve tavapärane keskpäev
me läheme jõe äärde hinge tõmbama
võtame siidri ja siirdume sinna
kus piirpääsukesed teevad loojanguringe
olen väsind kui laps
mu keha on pehme kui laamabeebivill
mille sa mu võtmete ümber sidusid
ainult ühest kohast torgib
ja see koht on ikka mu süda
seesama südamesopp
mida sel kevadel ja suvel
oleme koos vaatlema hakanud
ja kui ma teritan taas pilku ja kuulatan teda
siis tajun taas vaikust
kas tead, et sa ilmusid minule vaikusest?
hetkel kui ma usaldasin vaikust
lubasin tal eneses ja enda elus olla
kui loobusin tahtmast
naist ja lapsi
akadeemilist edu
kodu veranda ja kõrgete lagedega
veel voolavamaid luuletusi
talu häärberi, metsa ja järvega
kui loobusin ka tahtest tahta
kui olin andnud end vaikusele
avanesid taas valguse väravad
kerkis kaunis kevad ja sulatav suvi
ja ilmusid sina
jalutades rihma pidi kaheksapäist draakonit
ja hoides käevangus nõtkeimat neitsit
kohe kirjutasid sa minugi oma muinasjuttu
ja mul oli selle sees hea
olla sulle isa või fanaatiline paan
või arheoloogiline armastaja
kes kihtkihilt öööölt avab ennast
kuni loodusliku aluspinnani
kus ei ole enam ühtki kultuurkihti
ühtki määratletavat hingedeterminanti
hetero- ega homosoolisi konstruktsioone
kus ei ole abielu, ei ole seotuid ega vabu
ainult siis, kui koorime kõik selle eneselt
ainult siis saan ma olla sinu mees
valada iga vihmahooga end sinusse
ja sa kannad igal suvel lõpmata hulgal vilju
seni aga vaatame me ennast läbi kultuurkihtide
ja sadade võretatud akende ja allalangenud looride
mis kohati on nii tihedad, et südamesopp tumeneb
ja sunnib unustama, et võrede vahelt paistev kuma
ühendab meid juba praegu
12. juulil kl 22:56 Hernes
.
kolisin täna päev otsa sõpru
ühest supilinna korterist teise
kuumalaine kandis raamatud
ja täpilised kuivainetopsid
ja seltsivenna sinimustvalged lindid
enese turjal avaramatesse tubadesse
ja meie pühkisime tema laubalt higi
õhtu on soojem kui suve tavapärane keskpäev
me läheme jõe äärde hinge tõmbama
võtame siidri ja siirdume sinna
kus piirpääsukesed teevad loojanguringe
olen väsind kui laps
mu keha on pehme kui laamabeebivill
mille sa mu võtmete ümber sidusid
ainult ühest kohast torgib
ja see koht on ikka mu süda
seesama südamesopp
mida sel kevadel ja suvel
oleme koos vaatlema hakanud
ja kui ma teritan taas pilku ja kuulatan teda
siis tajun taas vaikust
kas tead, et sa ilmusid minule vaikusest?
hetkel kui ma usaldasin vaikust
lubasin tal eneses ja enda elus olla
kui loobusin tahtmast
naist ja lapsi
akadeemilist edu
kodu veranda ja kõrgete lagedega
veel voolavamaid luuletusi
talu häärberi, metsa ja järvega
kui loobusin ka tahtest tahta
kui olin andnud end vaikusele
avanesid taas valguse väravad
kerkis kaunis kevad ja sulatav suvi
ja ilmusid sina
jalutades rihma pidi kaheksapäist draakonit
ja hoides käevangus nõtkeimat neitsit
kohe kirjutasid sa minugi oma muinasjuttu
ja mul oli selle sees hea
olla sulle isa või fanaatiline paan
või arheoloogiline armastaja
kes kihtkihilt öööölt avab ennast
kuni loodusliku aluspinnani
kus ei ole enam ühtki kultuurkihti
ühtki määratletavat hingedeterminanti
hetero- ega homosoolisi konstruktsioone
kus ei ole abielu, ei ole seotuid ega vabu
ainult siis, kui koorime kõik selle eneselt
ainult siis saan ma olla sinu mees
valada iga vihmahooga end sinusse
ja sa kannad igal suvel lõpmata hulgal vilju
seni aga vaatame me ennast läbi kultuurkihtide
ja sadade võretatud akende ja allalangenud looride
mis kohati on nii tihedad, et südamesopp tumeneb
ja sunnib unustama, et võrede vahelt paistev kuma
ühendab meid juba praegu
12. juulil kl 22:56 Hernes
.
Tellimine:
Postitused (Atom)
