Pühapäev, 22. juuli 2012. Täna sõitsime Prahast lõunasse.
Hommikupoolikul olime B korteris. Ma kirjutasin reisikirja, B uuris
ööbimiskohti ja planeeris reisi. Kella poole nelja ajal sõitsime välja Český Krumlovi suunas, mis on hästi säilinud
kesk- ja varauusaegne linn Vltava käänulisel ülemjooksul. Kella poole
kuue ajal jõudsime kohale. B on siin mitu
korda käinud. Sel linnal üsna tihedad suhted Eesti ja eestlastega. Näiteks 2002.
aastal oli siin suur üleujutus ja Eesti andis Český Krumlovile miljon krooni
abi. 2005. aastal korraldas saatkond siinses Egon Schiele keskuses Eesti
ekspressionistide näituse. Kuuldavasti olevat ka ühel Eesti näitlejate
seltskonnal tava igal aastal Krumlovis justkui palverännakul käia.
Kui linnasüdame
serva jõudsime, parkisime seal auto ja tulime jalgsi hotelli suunas, kuhu olime
öömaja broneerinud. Vedasin krobinal enda kohvrit mööda käänulise tänava sillutisekive,
B kõndis seljakotiga. Linn avanes kohe enda ilus, läksime üle jõe ja jõudsime raeplatsile.
Raekoda meenutab siin Tallinna oma – siin on sarnase suurusega kaaristu, ehk
natuke lühem, torni aga ei ole. Edasi liikusime kitsale tänavale, kust avanes
vaade linnuse kellatornile ning kus mängisid tänavamuusikud. Peatusin, et teha
muusikutega pisike videoülesvõte. B kõndis edasi ja jäi muusikute juurde seisma.
Kohe selgus, et meie hotell asubki sealsamas. Lõbusa jämmi saatel astusime
retseptsioonilaua juurde. Meile pakuti kaht tuba, valisime suurema. Siit avaneb
vaade sisehoovi ja osale linnusest. Käisin kohe dušši all, oli hästi kosutav.
Siis läksime alla restorani
sööma. Seal saime kasutada öömajalistena 10-protsendilist sooduskaarti.
Õhtusöögi taustaks mängisid pidevalt tänavamuusikud. Katsusin neist teha ka
toredaid ülesvõtteid, aga kogu aeg jäi perfektsest jäädvustusest midagi puudu –
kord polnud ma arvestanud objektiivi vaatenurga ulatusega, kui muusikute
juurest menüüd sirviva B-ni zoomisin, kord astus kelner kaadrisse, kord jälle
seisis keegi muusikute ette. Samas oli peamine see, et saime meeleolukalt
õhtustada. Tellisin kitsejuustusalati, üsna hää. Eilne salat oli aga natuke
parem.
Pärast sööki läksime
õue. Muusikud olid parasjagu jämmi lõpetanud. Panin nende praepannile 50
krooni, nad tänasid rõõmsalt. Siis kõndisime üles linnusesse, mis on suuruselt
Praha järel teine Tšehhis. Sealsetes eesõuedes avanesid kenad
renessanssfassaadid, edaspidi ka vaated linnale. Katsusime taas natuke abitult
pildistada, filmida. Mõne kena võtte ehk ikka kaasa viisime. Lossi sisemusse
muidugi enam ei pääsenud, ka mitte kuulsasse barokkteatrisse, kus on säilinud
originaalne lavatehnika. Lossi aias oli parasjagu algamas kontsert, kuhu liikus
hulganisti inimesi. Sestap me aiani ei kõndinud vaid jalutasime tagasi.
Tagasiteel pildistasime natuke rahulikumalt. B katsetas oma kaameraga pikemaid
säriaegu, mina poseerisin.
Siis võtsime veel
ühes väikses restoranis väikse õlle ja seejärel tulime siia ööbimiskohta.
Katsume nimelt homme natuke varem üles tulla ja liikuma saada. Kirjutasin enda
Müncheni sõbrale arhitekt Paul Ottlile ehk Deepamile, et jõuame umbes lõuna
ajal. Talle see aeg kohtumiseks sobis, nõnda et oleks kena siis ka kohal olla.
Homme ehk satun
esimest korda elus ka Austria territooriumile. Sõidame Passau poole, mille
lähistel kohtuvad Tšehhi, Saksa ja Austria piirid. Münchenisse on siit ca 300
km. Ja õhtuks on meil broneeritud öömaja Alpides! Päris pikk matk seisab ees. Aga teel olla on
ka hästi tore. Saab juttu ajada ja ümbrust vaadata. Nüüd ruttu tuttu.
22. juuli 2012 kl 11:26 Český Krumlov, u Maleho Vitka
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar