Český Krumlovis

Pühapäev, 22. juuli 2012. Täna sõitsime Prahast lõunasse. Hommikupoolikul olime B korteris. Ma kirjutasin reisikirja, B uuris ööbimiskohti ja planeeris reisi. Kella poole nelja ajal sõitsime välja Český Krumlovi suunas, mis on hästi säilinud kesk- ja varauusaegne linn Vltava käänulisel ülemjooksul. Kella poole kuue ajal jõudsime kohale. B on siin mitu korda käinud. Sel linnal üsna tihedad suhted Eesti ja eestlastega. Näiteks 2002. aastal oli siin suur üleujutus ja Eesti andis Český Krumlovile miljon krooni abi. 2005. aastal korraldas saatkond siinses Egon Schiele keskuses Eesti ekspressionistide näituse. Kuuldavasti olevat ka ühel Eesti näitlejate seltskonnal tava igal aastal Krumlovis justkui palverännakul käia.

Kui linnasüdame serva jõudsime, parkisime seal auto ja tulime jalgsi hotelli suunas, kuhu olime öömaja broneerinud. Vedasin krobinal enda kohvrit mööda käänulise tänava sillutisekive, B kõndis seljakotiga. Linn avanes kohe enda ilus, läksime üle jõe ja jõudsime raeplatsile. Raekoda meenutab siin Tallinna oma – siin on sarnase suurusega kaaristu, ehk natuke lühem, torni aga ei ole. Edasi liikusime kitsale tänavale, kust avanes vaade linnuse kellatornile ning kus mängisid tänavamuusikud. Peatusin, et teha muusikutega pisike videoülesvõte. B kõndis edasi ja jäi muusikute juurde seisma. Kohe selgus, et meie hotell asubki sealsamas. Lõbusa jämmi saatel astusime retseptsioonilaua juurde. Meile pakuti kaht tuba, valisime suurema. Siit avaneb vaade sisehoovi ja osale linnusest. Käisin kohe dušši all, oli hästi kosutav.

Siis läksime alla restorani sööma. Seal saime kasutada öömajalistena 10-protsendilist sooduskaarti. Õhtusöögi taustaks mängisid pidevalt tänavamuusikud. Katsusin neist teha ka toredaid ülesvõtteid, aga kogu aeg jäi perfektsest jäädvustusest midagi puudu – kord polnud ma arvestanud objektiivi vaatenurga ulatusega, kui muusikute juurest menüüd sirviva B-ni zoomisin, kord astus kelner kaadrisse, kord jälle seisis keegi muusikute ette. Samas oli peamine see, et saime meeleolukalt õhtustada. Tellisin kitsejuustusalati, üsna hää. Eilne salat oli aga natuke parem.

Pärast sööki läksime õue. Muusikud olid parasjagu jämmi lõpetanud. Panin nende praepannile 50 krooni, nad tänasid rõõmsalt. Siis kõndisime üles linnusesse, mis on suuruselt Praha järel teine Tšehhis. Sealsetes eesõuedes avanesid kenad renessanssfassaadid, edaspidi ka vaated linnale. Katsusime taas natuke abitult pildistada, filmida. Mõne kena võtte ehk ikka kaasa viisime. Lossi sisemusse muidugi enam ei pääsenud, ka mitte kuulsasse barokkteatrisse, kus on säilinud originaalne lavatehnika. Lossi aias oli parasjagu algamas kontsert, kuhu liikus hulganisti inimesi. Sestap me aiani ei kõndinud vaid jalutasime tagasi. Tagasiteel pildistasime natuke rahulikumalt. B katsetas oma kaameraga pikemaid säriaegu, mina poseerisin.

Siis võtsime veel ühes väikses restoranis väikse õlle ja seejärel tulime siia ööbimiskohta. Katsume nimelt homme natuke varem üles tulla ja liikuma saada. Kirjutasin enda Müncheni sõbrale arhitekt Paul Ottlile ehk Deepamile, et jõuame umbes lõuna ajal. Talle see aeg kohtumiseks sobis, nõnda et oleks kena siis ka kohal olla.

Homme ehk satun esimest korda elus ka Austria territooriumile. Sõidame Passau poole, mille lähistel kohtuvad Tšehhi, Saksa ja Austria piirid. Münchenisse on siit ca 300 km. Ja õhtuks on meil broneeritud öömaja Alpides! Päris pikk matk seisab ees. Aga teel olla on ka hästi tore. Saab juttu ajada ja ümbrust vaadata. Nüüd ruttu tuttu.

 
22. juuli 2012             kl 11:26                                  Český Krumlov,  u Maleho Vitka


.